“Seitsmes rahukevad” V.Luik
tuginetakse. Minategelane oli varem näinud oma vanaema kodu kaitsmas, nii tegi ka seda
minategelane mänguhoos, sest tal oli vanaema hoiak selgelt meeles.
3."Olin harjunud,et mind alati metsa kaasa võeti, ükskõik kas mindi talvel luuaraage tooma
või suvel heinamaale. Metsas minu tähtsus tõusis." (Lk 198)
Maal väiksest saati kasvanud lastele oli see tavapärane, et pandi tööle võimalikult kiiresti.
Talupidamised olid suured ning aega pidi jaguma kõigele, kaasaarvatud loomade
talitamisele. Perre sündinud lastest oli ainult kasu ning seetõttu jäi ka tihtipeale haridus
vajaka. Seetõttu tundis ka minategelane, et metsas tema tähtsus tõusis, kuna seal ta sai
abiks olla ja seal oli tal kõik lubatud. Sel korral oli ta aga emale julgestuseks kaasas, kuna
talvel oli metsas hirmus ja pime.
4. "Surusin häbelikult uusi punaseid dressipükse vastu rinda, vahtisin isaga tõtt." (Lk 226)
Isa oli töölt koju jõudes kinkinud minategelasele püksid. Minategelase jaoks oli see suur
annaabi.ee 
