Spordi ajalugu aastaarvud
organisatsioon (liideti VSÜ "Kaleviga"). Toimusid I Eesti maanoorte spordimängud (hiljem
maaspordimängud). Esimeste Eesti naissportlastena jõudsid maailmameistritiitlini korvpallurid
Maie-Maret Otsa-Vishnjova ja Ene Kitsing-Jaanson
1960 Loodi Koolinoorte Spordiühing "Noorus". Toimus esimene Tartu Maraton. Austraalias
hakkas ilmuma E.S.A. ajakiri "Sporditeel"
1961 Eesti NSV Spordiühingute ja organisatsioonide Liidu esimeheks nimetati Nikolai
Vanaselja
1962 NSVL-is alustati rahvaste talispartakiaadide korraldamist. Avati "Kalevi" spordihall
Tallinnas
1963 Tartus asutati ühiskondlik Eesti Spordimuuseum
1964 Kiiruisutaja Ants Antson võitis esimese eestlasena Taliolümpiamängudelt kuldmedali.
Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu esimeheks valiti Heino Sisask. Hakati
omistama Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetust
1965 Avati "Kalevi" siseujula Tallinnas Esimeste eestlastena said rahvusvahelise klassi