Referaat Sangaste loss
Pärast seda võttis ta
katsete algmaterjaliks meist põhja pool asuvate maade (Rootsi, Soome) rukkisordid. Ka nende
hulgas ei leidunud ühtki kõlbulikku ja Berg otsustas ise hakata uut rukkisorti aretama.
Umbes 10 aasta pikkuse katsetamise järel oli selge, et Eesti tingimustele sobivat talirukkisorti
pole võimalik kiiresti saada. Berg otsustas hakata rukist parandama alalise valiku teel. Lõpuks
osutus võrdlusel parimaks Vana-Kuuste mõisast toodud talirukkiproov. Arvatavasti ostis selle
rukkiproovi algseemne Õisu mõisa omanik Sievers 1850. a paiku Saksamaalt. Nii Õisus kui
Vana-Kuustes kasvatati seda koos maarukkiga, sordid risttolmlesid omavahel.
Berg seadis ülesandeks aretada rukkisort, mis oleks pika kõrre, pea ja teraga, tihedapealine,
tühikutevaba, raskete teradega, hea talve- ja seisukindlusega ning annaks rikkalikult saaki.
Pärast Bergi surma tekkis Sangastes rukki aretamisel ajutine paus. 1939 ostis Eesti