Keskaegne Eesti
Vasallide/aadli õigusliku ja poliitilise seisundi muutumine keskaja jooksul
Vasallide õiguslik olukord muutus üha kindlamaks.
Talurahva sotsiaalne liigitus (adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud).
Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad nad pidid maksma maaisandala või tema
läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Õiguslik seisund oli neil ühesugune , kuid talude
suurusel ja jõukusel võis olla suur vahe.
Üksjalg olid talipojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid. Uute maade ülesharimine oli
vaevaline ning nende koormised olid ka väiksemad kui adratalupoegadel.
Maavabad vallutusperioodi ülikute järeltulijad, neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis
muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid
sõjateenistus kergeratsaväelasena, nad pidid oma maad ise harima , neile ei kuulunud sõltuvaid
talupoegi, kõige rohkem oli neid ordu alal.