Kriminaalpoliitika kordamine
Mõlemad aga
toetuvad õiglusele kui karistust iseenesest kandvale ideele. Karistuse põhjendamine lunastusideega lähtub
eeldusest, et karistamine puhastab süüdlase hinge seal olevast kurjutsest. Sellisena vaatles karistust ka
Aquina Thomas, rõhutades küll vähem kättemaksu ja enam meeleparandust.
Immanuel Kanti - Karistus on tasu süü eest, karistus peab teostama õigluse ja on juba seetõttu õiglane kui
lähtub talioonist. Karistus on kategooriline imperatiiv, mis keelab kuriteo eest karistust mitte kohaldada ning
karistuse kohaldamisel mistahes otstarbekuse või kasulikkuse kriteeriumidest lähtuda.
Georg Hegel - põhjendas karistust dialektilise skeemiga, mille järgi õiguskord kujutab endast üldist tahet,
millele õiguserikkuja vastandab oma eritahte. Viimast peab karistus eitama ning ületama. Kui kuritegu on
õiguskorra eitamine, siis karistus peab kuritegu, st eitust eitama ning õiguskorda kinnitama.