Tera- ja kaunviljad
ära talvitumisega seotud riskid.
Eesti nisu sisaldab keskmiselt 9...15% proteiini, kleepvalku on terades 25...40%; toorkiudu
2...3%, rasva ~2% ja tärklist ~65%. Nisu kasutatakse toiduviljana (leib, sai, kondiitritooted,
pastad, manna jm) ning viina ja õlle valmistamisel; oma suure proteiini- ja väikese
toorkiusisalduse tõttu sobib ta hästi ka jõusöödasegudesse.
Kasvunõuded
Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui talirukis. Hästi karastunud
talinisutaimed taluvad külma -20...-25°C. Idanemisest tera valmimiseni vajab talinisu
aktiivsete temperatuuride (üle +10o C) summat 1400...1500°C. Talinisu juurestik on rukki
omast nõrgem mistõttu peavad toitained ja vesi olema paremini kättesaadavad.
Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine
moodustamiseks) on 450...500. Saaki määrava tähtsusega on niiskuse olemasolu kevadise
kasvu algusest loomiseni
annaabi.ee 
