Eduard Vilde
Muuga kuulus suuremate mõisade kilda (üle 5600 tessatini, s.o. ligi 6000 ha), mistõttu
ka mõisateenijate pere oli arvukas. Siin valitses tavaline, sajandite vältel väljakujunenud
mõisamiljööline olustik: eraldatus külast, mõisateenijate jagunemine mitmeastmelise
range hierahia järgi ja alatine kartev-ettevaatlik suhtumine härrastesse. Asunud aidamehe
kohale, pääses Jüri Vilde n.-ö. mõisateenijate keskseissusse. Aidamees asetses
teenistusredelil kupjast, talimehest ja kutsarist kõrgemal, kuid madalamal kui valitseja,
viinameister ja kirjutaja.
Isa Jüri Vilde oli tagasihoidlik, suure kohustustundega, teenistuses viimseni aus
mees, kuid sundijaks liiga pehme iseloomuga. Kuivõrd Vildele tema isa mõisaorjuse
vaevad südamesse läksid, paistab novellist "Kupja Kaarli adjustaadid". Ei ole vist keegi
läbituntumalt käsitlenud mõisateenija, eriti truu mõisateenija ja tänamatut saatust.
Ema Leenu oli elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv
annaabi.ee 
