Eesti kultuurilugu
Tundide arvestust ei olnud, kuid tänini on
kasutusel mõisted, nagu videvikuaeg, koiduaeg, kesköö, täiskuuaeg, lõunaaeg, söögiaeg,
silmapilk.
Üleminek kirikukalendrile
Kirikukalendrist tuli rahvakalendrisse rohkesti pidepunkte pühakutähtpäevade näol.
Tõnisepäev (püha Antoniuse mälestuspäev, 17. jaan.) ja küünlapäev (päev, mil Neitsi Maarja
Jeesuslapsega esimest korda kirikusse läks, 2. veebr.) võtsid tasapisi üle kujutluse taliharjast
talve keskpaigast.
Neitsi Maarjale pühendatud paastumaarjapäev (25. märts) sidus enda külge palju kevade
saabumisega seotud endeid.
Külvipüha juurde kuulunud kanamunad said uue tähenduse ja kinnistusid lihavõtte- ja
suvistepühadele.
Muistne karjalaskepäev (1. apr.) ja künnipäev (14. apr.) oma maagiaga said isegi oma kuupäeva,
kuid kandusid pikkamisi jüripäevale (püha Georgiuse mälestuspäevale, 23. apr.); nädalapäevade
annaabi.ee 
