Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö )
pühad välja ja maitsesid õlut. Kui mõni mees ei raatsinud kolmekuningapäevaks külakorrast
koju naasta, ei tohtinud nuudipäeval neist ükski enam mööda küla trallida. Nuudipäeva sula
on saarerahva sõnutsi nälja ema, et “kui pole talvet talve ajal, siis pole suid suve ajal”.
Näärikuu (jaanuari) härmatis aga tõotab viljarikast aastat ning kalureile juulis rohket saaki.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Nuudip%C3%A4ev)
TALIHARJAPÄEV – 14. jaanuar.
Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks
(paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo.
Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub
aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse
taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab
siis teise külje ning hakkab teist käppa imema. (http://et.wikipedia.org/wiki/Taliharjap
%C3%A4ev)
annaabi.ee 
