ülikute järeltulijad. Kuulus talu alama lääniõiguse alusel, vabad, puudusid koormised, kohustus kandma sõjaväeteenistust; Vabad talupojad- koormistest lahti ostetud; Vabadikud- maata/vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad; sulased/teenijad- müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all; träälid- orjad(sõjavangid, võlgnikud, surmanuhtlusest lahti ostetud. 15 saj kaovad) Teokohustus- algul talgutesarnane töö, hiljem iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise; Talupojad=Pärisorjus- maa kuulus sakslastele; teoorjus(abitegu, korvaline tegu); rahamaksud(maksud põllumajandus saadustest); sunnismaisus- puudus liikumisvabadus; isikliku elu piiramine; talupoegade ost-müük- vahetus; kodukari- mõisinike karistus talupoegadele; ei osalenud riiklikus elus; ei tohtinud kanda relvi. Linnaõigus- tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast
kiiremini, kuid seda pidurdasid sõjad, taudid ja näljahädad. Kuna 15. sajandi lõpul hakati mõisades ise vilja tootma, viis see vilja hinna tõusuni, mis omakorda lõi soodsad tingimused selle ekspordiks. Tänu soodsatele tingimustele oli Eestis keskaja lõpuks juba umbes 500 mõisa. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Siit tekkis uus koormiste liik- teokohustus, mis oli algul veel perioodiline talgutesarnane töö. Keskaja lõpul mõisapõldude laienedes hakkas aga teopäevade hulk suurenema, muutudes 16. sajandi jooksul korraliseks nädalateoks: iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. Talupoegade väärtus keskaja jooksul kasvas, paraku ei toonud see neile endale kasu, vaid vastupidi: 15. sajandi teisel poolel juurdus arusaam, et talupoeg ei ole isiklikuklt vaba, vaid kuulub maa külge, mida ta harib, s.t. tekkis sunnismaisus
tunduvalt erinevateks rühmadeks.Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale teokoormist.Muust talurahvast soodsamast olukorras olid nn vadad, kes jagatakse omakorda maavabadeks ja vabatalupoegadeks. Keskaja lõpul ilmusid allikatesse vabatalupojad. Koormised-Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõud ja töövahendid. Siit tekkis uus koormiste liik- teokohustus. Algul oli see veel perioodiline talgutesarnane töö, keskaja lõpul mõisapõldude laienedes hakkas aga teopäevade hulk suurenema. Talurahva olukord-Talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad, s.t kujunes välja sunnismaisus. Varem võisid talupojad kohalike valitsejate vastuolusid ära kasutades mõne teise aadliku maadele elama asuda.Koos teokohustuse kasvuga suurenedes ka muud talupoegadelt nõutavad maksud.1507. a võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 5
annaabi.ee 
