"talguteks" - 1 õppematerjal

Eesti elu 1950-1960. aastatel

Nendeks olid enamasti klimbisupp, aga ka odrakäkid, mida söödi kas piima või jahuse keeduleemega.Talvisteks meelisroogadeks olid ahjus hautatud soolaliha või seajalad ja ka hautatud hapukapsas. Peenemaks salatiks peeti kõrvitsat, tavaline oli hapukurk ja peedisalat. Erinevalt tänapäevast oli maarahval komme sageli jagada oma valmistatud toitu naabritega. Teise perre viidi veidi head- paremat nagu pühadesaia, peenleiba, aga ka moosikeedist. Suuremad söögid tehti talguteks, milleks olid kartulivõtt ja sõnnikuvedu. Siis kuulusid toidulauale sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega hapurokk. Selle valmistamisel pandi juuretis eelnevalt hapnema, paari päeva pärast keedeti suures katlas valmis. Toit kees oma 3-4 tundi. Oli maitsev magus- hapu pudrutaoline toit, söödi rõõsa piimaga. Talgute aegu tehti "sooja õlut". Õlu lahjendati veega, lisati saia- ja leivatükikesi, suhkrut, kuivatatud õuna. Lõpuks klopiti