Eesti murded I konspekt
Põhjarühm
Põhja-Läänemaa murrakud, mille keel on lähedane keskmurde looderühma keelele, aga ka saartele;
Noarootsi, Lääne-Nigula, Ridala, Martna, Kullamaa ja Märjamaa murrak;
Erijooned:
o konsonantühendi püsi sõna algul;
o ks-noomenid: katusse, varesse ‘varese’;
o NA üldistumine sõnades, nt kurv : kurva;
o järgsilbi o, nt kasoma ‘kasvama’;
o mitmuse partitiivis diftongita vormid, nt sappuD ‘saapad’, ja si-lõpp, nt talGusi;
o keskmurdeline sse-sisseütlev, nt külasse;
rootsipärased murrakud:
o ä – 3;
o ir – är, nt käroma;
o õ – ö, nt völG ‘võlg’ ;
o objektikäänete kasutus on muutunud: ta oli enese metsa joost ‘ta oli metsa jooksnud’;
o tõlkelaenulised fraasid minu eest ‘minu arvates’;
Edelarühm
Lihula, Karuse, Hanila, Varbla, Mihkli, Tõstamaa ja põhiosa Audru kihelkonnast;
Siirdemurrak saarte ja läänemurde vahel;
Ühisjooned saarte murdega:
annaabi.ee 
