Loomi ei võidud endam välja lasta, kuigi Mihklipäeva aegu olid mõnel aastal päris soojad ilmad, sest kardeti hunte, kellel Mihklipäeval võetakse päitsed peast, mis Jüripäeval pähe pandi. Hundid said nüüd vaba voli ja võisid loomi murdma hakata. Ka hobuseid ei võinud koplisse jätta. Mihklipäevast lõppesid naiste välistööd. Algasid ühised linapuhastustööd: linarehed linade masindamise ja ropsimistega, mis tavaliselt talgukorras tehti. Need olid väga tolmused tööd. Selle eest olid õhtut lõbusad. Tantsiti ja lauldi. See oli poistele ja tüdrukutele kokkusaamise ja kohtamise aeg. Töö, aga edenes ja linarehed said pekstud. Hiljem tulid naistele ja tüdrukutele veel ketramis ja kudumistööd. Meestel tulid aga puuraiumispäevad, haotegemine ja tarbepuude raiumine. Viimase suvepäeva kõrval oli Mihklipäev ka esmimeseks talvepühaks, nagu Maarjapäev oli esimeseks kevadpühaks
Näiteks Koguva külas Muhumaal on olemas pukktuulik. Tuulerikkal Eestimaal on juba keskajast jahu saamiseks tuulejõudu kasutatud. Eesti tuuleveskeid on kaht tüüpi pukktuulik ja Hollandi tuulik. Eriline on pukktuulik, mida peetakse vanimaks veskitüübiks Euroopas. Pukktuulik on levinud Lääne-Eestis ja saartel. Talumehed keerasid tuuliku kere ,,sabast" õigesse tuulesuund. Kuulsad pukktuulikute meistrid elasid saartel. Saarel valmistatud veskid veeti talvel talgukorras üle jää mandrile. Pukktuulikul on väga lihtsalt äratuntavad tunnused: neljakandiline puidust ,,sabaga" kere, mis paikneb kivikuhila otsas. Sabast pukktuuliku keeramist saab ja tuuliku külastust koos möldrist giidiga saab turist kogeda Angla Pärandkultuurikeskuses Saaremaal. Eesti talu uus nägu: 15. Taluhäärber mulkide innovatsioon, kaasaegne talumaja ehk rehealune ja eraldiseisev elumaja