Maateaduse alused I kordamisküsimused
Osad elemendid
kanduvad välja, teised juurde.
Moondekivimites esinevaid mineraale iseloomustab sageli väljavenitatud või lehtjas kuju ning
orienteeritud asend, mis annab kivmile vöödilise, kihilise või kildalise ehituse. Eriti selgelt väljendub
see mitmesugustes kiltades ja gneissides, mõnikord ka amfiboliitides. Olulisemateks
moondekivimiteks on savikildad, fülliidid, kloriitkildad, talgikildad, kristallilised kildad,
amfiboliidid, marmorid, kvartsiidid, gneisid. Moondekivimid, mis on osaliselt ülessulanud, on tuntud
migmatiitidena. Migmatiidid on kõrvuti gneissidega ulatuslikult levinud Lõuna-Soome aluskorras,
kust nad on kantud mandrijää poolt ka meie alale.
3) SETTEKIVIMID kujutavad endast enamasti veekogu põhjas, harvem maismaal kuhjunud sette
(lubimuda, liiv jne.) kõvastumise saadust (lubjakivi, liivakivi jt.).