Mihhail_Lermontov
aasta sügisel ilmus Peterburis esimene ja ainuke luulekogu Lermontovi eluajal -"M.
Lermontovi luuletused" -, mis sai kõrge hinnangu. V. Belinski kirjutas: "...Pole enam kaugel see
aeg, millal ta nimi kirjanduses muutub rahvalikuks nimeks ja ta luule harmooniline helin hakkab
kostma rahva igapäevases kõnes..."
Kahjuks oli Lermontovi elutee üürike. 1841. aasta algul õnnestus Lermontovil vanaema
kaasabil saada kahekuuline puhkus. Peterburis tervitati teda juba silmapaistva talendina. Töös ja
seltskonnas kadus aeg kiiresti. Luuletaja esitas errumineku palve, kuid tsaar Nikolai I isiklik vaen
seisis tal risti ees: tsaar vihkas kõike isikupärast, mis polnud kooskõlas määrustikuga. 1841. aasta
aprillis sai Lermontov hoopis ootamatu käsu 48 tunni jooksul Peterburist lahkuda ja Kaukaasiasse
sõita. Pealinna kirjamehed ja sõbrad saatsid luuletaja teele, lootes peatselt taas kohtuda. Kaukaasias ei
annaabi.ee 
