Kirjanduskeskne ekspressionism kestis 1910. aastast kuni Esimene maailmasõjan alguseni. Sõja-aastatel ja pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis kestis 1920-ndate aastate keskpaigani. Kirjanduskeskse ekspressionismiga võrreldes iseloomustab hilisekspressionismi suurem politiseeritus. Ekspressionismi kirjandusvoolulise laialivalguvuse põhjuseks on peetud ühtse selgelt sõnastatud programmi ja tugeva liidri või liidrite puudumist. Paljud talendikalt alustanud noorte ekspressionistide elutee katkes Esimeses maailmasõjas (Ernst Stadler, Georg Trakl, August Stramm). Sõna ,,ekspressionsim" võeti algselt kasutusele XIX sajandi keskpaiku kujutava kunsti valdkonnas, impressionismi vastandina. Ühtseks vooluks hakkas ekspressionism kujutavas kunstis, kinos, teatris ja kirjanduses koonduma 1910. aasta paiku. Ekspressionismi keskuseks kujunes Berliin. 1911 1932 ilmusid Berliinis ajakirjad Torm ja Aktsioon
59. Nimetage kolm Luigi Pirandello näidendit. Itaalia kirjaniku Luigi Pirandello saavutas maailmakuulsuse 1910–1920ndate aastate vahetusel loodud näidenditega „Nii see just ongi (nagu teile paistab)”, „Kõik on paremuse poole”, „Kuus tegelast autorit otsimas” ja „Heinrich IV”. Järgnesid „Igaüks omal viisil” ja „Täna õhtul improviseerime”. Pirandello on „groteski teatri” tuntuim esindaja. 60. Nimetage neli saksa ekspressionistlikku luuletajat. Paljude talendikalt alustanud noorte ekspressionistide elutee katkes Esimeses maailmasõjas (Ernst Stadler, Georg Trakl, August Stramm). Pärast sõda jäid ekspressionistliku luule peamisteks esindajateks Gottfried Benn ja Johannes Becher. Georg Heym. 61. Nimetage kaks prantsuse ja kaks eesti sürrealistlikku luuletajat. Prantsuse sürrealistlikud luuletajad on Paul Eluard, Andre Breton, Louis Aragon, Philippe Soupault. Eesti sürrealistlikud luuletajad on Ilmar Laaban ja Andres Ehin. 62