Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
sisaldavad rohkem kui 50 mahuprotsenti osakesi), mille dreneerimisvõime
võimaldab ajutise sademevee koormuse ilma konstruktsioonile survet
avaldamata ära juhtida ). Tegemist on üldjuhul erijuhtumiga;
o varinat 2 – muutuv pinnaveetase, vt. Joonis 13.7. Üldjuhul enamus
keldrikorruseid jääb sellesse veekoormuse piirkonda, kus pinnasevee ülemine
horisont sademete ja kevadise lumesulamisvee puhul võib tõusta kuni keldriseina
taldmikuni (maks. 100 mm ülespoole keldri põranda pinda);
o varinat 3 –pinnaveetase kuni 0,5 m üle keldripõranda tasapinna, vt. Joonis 13.8.
Siin on põhimõttelised lahendused. Konkreetse sokli/keldrikorruse puhul on
vajalikud täpsustatud lahenduste väljatöötamine.
ruumide kasutusotstarbe järgi – puitkorterelamutel renoveerimisjärgselt enim
kasutust leidvad:
o olmeruumid;
o tehnilised ruumid.