(tasakaaluaparaat sisekõrvas) ning naha- ja liigeseretseptorid. 33.ÜLENEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Ülenevad ehk aferentsed ehk sensoorsed juhteteed. Moodustuvad: - õrnkimbust (alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa; - talbkimbust (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa; - tagumisest ja eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest (viivad erutusi väikeajju; nendest erutustest > automaatsed liigutused, väikeaju talitleb liigutuste koordineerimisel ja lihaste toonuse reguleerimisel), mille
Valgeaine - müeliinkattega närvikiud, mis moodustavad juhteteid - vahetult hallaine ümber paiknevad fasciculi proprii (B1) - neist väljaspool 3 paarilist vääti, mis koosnevad kimpudest või traktidest: 1. Funiculus dorsalis (B2) dorsaalsarvest ja –juurest mediaalsemalt paremat ja vasakut dorsaalvääti eraldab septum medianum dorsale (B3) selaaju ülaosas koosneb dorsaalväät õrn- ja talbkimbust – fasciculus gracilis (B4) et cuneatus (B5) kimpe eraldab välispinnal sulcus intermedius dorsalis (B6) dorsaalväädis on ülenevad juhteteed 2. Funiculus lateralis (B7) hallainest ja närvijuurtest lateraalsemalt sisaldab ülenevaid ja alanevaid juhteteid 3. Funiculus ventralis (B8) ventraalsarvest ja –juurtest mediaalsemalt sisaldab alaneivaid juhteteid PEAAJU – ENCEPHALON ONTOGENEETILINE JAOTUS
annaabi.ee 
