Muistne vabadusvõitlus
Aastal 1200 jõudis koos 500 ristisõdijaga Liivimaale piiskop Albert, kes ehitas Väina jõe
suudmesse Riia linna (1201) ning asutas Mõõgavendade ordu (1202). 1203. aastal ründasid
Riiga suunduvad saksa ristisõdijad Ojamaal (Gotland) Taanist rüüsteretkelt naasvaid saarlasi.
Mõõgavendade ordu abiga alistati ja ristiti Väina ning Koiva ääres elanud liivlased, eesotsas
Turaida (Toreida, Koiva ääres) kuningas Kaupoga, samuti latgalid ning Beverini kuningas
Talibald Talavast. Ordu alistas lisaks ka võndlased (eestlaste sugulashõim) ning rajas
Võnnusse (Cesis) oma peamise tugipunkti (1207).
2. LÄTI HENRIK JA SAKSLASTE ESIMESED RÜÜSTERETKED
NING ÜMERA LAHING
Pildil: Ordurüütlid.Mõõgavendade ordu pitser ja vapp.
Kõige rohkem teavet muistse vabadusvõitluse kohta on meieni jõudnud tänu Henriku
Liivimaa Kroonikale (Heinrici chronicon Livoniae). Henrik oli rahvuselt sakslane ning teenis
annaabi.ee 
