Platon "Pidusöök" kokkuvõte
ilus, õrn ja nõtke. Sellega pole aga järgmine kõneleja Sokrates päri.
Kuuenda kõnelejaga saabub ,,Pidusöögi" kulminatsioon - Sokratese kõne. Sokrates peab dialoogi
Agathoniga, milles jõutakse järeldusele, et a) armastus on alatikellegi vastu; b) armastuses
ihaldatakse seda, mis puudub; c) armastuses ihaldatakse ilusat ja head, mis järelikult on puudu.
Armastus ilu vastu areneb terve inimese eluaja. Algul hakkab noor armastama füüsilist ehk välist
ilu. Pärast seda tekib talarmastus teise inimese olemuse vastu. Tema oskus armastada kasvab kuni ta
hakkab lõpuks armastama ka hingelist ilu ning füüsiline ilu kaotab oma tähtsuse.
Kui inimene midagi ihaldab, siis alati hea pärast, mida see endas kätkeb. Nii teevad inimesed kõike
armastuse pärast. Tulebki välja, et ilma armastuseta ei oleks mitte midagi.
Autori arvates peaksid inimesed rohkem ihaldama, täna millele arenevad nad edasi. Tuleb mõista, et
annaabi.ee 
