Vanakreeka karistusviisid
juba läinud halvale teele. Usun, et selle aja inimesed siiski ei võtnud neid müüte liiga
tõsiselt, nad ei uskunud, et kui nad midagi valest teevad, siis tuleb näiteks Zeus
taevast alla ja füüsiliselt karistab neid. Jumalatesse suhtuti suhteliselt lõdvalt: nende
käest ei oodatud otseselt karistus, kuid neid siiski austati väga ja usuti nende
olemasolusse.
Tihti juhtus, et mõni surelik suhtus jumalatesse ülbelt. Tuntum sellise juhtumi
kohta on lugu Talantose piinadest. Talantos, Zeusi ja Pluto poeg, sai tänu oma
jumalikule päritolule istuda jumalatega ühes lauas ja einestada nendega. Kuid ta
kasutas seda kurjalt ära: hooples lihtsurelike ees selle privileegiga, varastas lauast
toitu, rääkis jumalate saladusi välja ja kahtles nende jumalikes võimetes. Need kõik
olid patud, mis teenisid karmi karistust, sest jumalaid pidid kõik surelikud austama.
Talantose suurimaks pahateoks oli oma enda poja jumalatele sissesöötmine. Selle