Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia
Implitsiitsete mälunähtuste puhul avaldab varem aju poolt vastu võetud informatsioon mõju
hilisematele toimingutele ja otsustele nii, et inimene ise selle mõju ja sageli ka mõju
olemasolust teadlik ei ole.
Mälu pataloogia. Laias laastus võib mäluhäireid ja patoloogiad jagada 1) püsivateks ja
ajutisteks (mööduvateks) ning 2) orgaanilisteks ja funktsonaalseteks. Olulisemad
aupiirkonnas, mille kahjustamine mälu patoloogiat esile kutsub, on talamu, hippokampus,
ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad.
Lühiajaline mälu
Seda mälu iseloomustavad neli peamist tunnust:
1. lühiajalisus: informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini,
kusjuures püsivuse aeg oleneb sellele informatsioonile pööratud tähelepanust ja
materjali organiseeritusest. Lühimälu kaasaegsetes käsitlustes kasutatakse
mõistet töömälu, mis on siiski mõnevõrra laiem konstrukt.
2