Hiir rätsepaks
Õues on külm, sääl lapsed ei mängi
vara läheb pimedaks, vara poevad sängi.
Vihma sajab rabinal, vihma nii palju,
tuul on nii kuri, tuul on nii valju,
rebib kõik lehed ja ulub: ,,Uhuu!"
Käes on oktoober, see sügisekuu.
Mardipäeva ootel
Kaks päeva juba Peeduke
ja tema sõber Eeduke
on ärevuses nõnda,
ja leides hetke paraja,
nad sosistavad salaja --
neil teoksil on vist mõnda.
Nad askeldavad rehe all
sääl kolikasti lähedal,
kus valgust üsna vähe.
Sääl Peedu takutuusti soeb
ja Eedu mingit salmi loeb,
et see jääks hästi pähe.
Neil on sääl keppe, kantsikuid
ja riideid veidraid, pentsikuid
ning mütsi küljes sarvi.
Kui Eedu salmi pähe saab,
siis papist valmis meisterdab
veel imeuhke larvi.
Ma arvan küll, et aimate
ja väga hästi taipate,
et milleks kõik need jandid
sest polegi vist seda last,
kes arvata ei oskaks vast,
et nad on mardisandid.
Kui mardiõhtul tõuseb kuu
ja naeratab ta kuldne suu,
siis tulevad nad kohe.
Näe, toas Peedu, habe pikk
annaabi.ee 
