vanadest erinevaid materjale jne. Fassaadi muutmist põhjendatakse peamiselt lisasoojustamise vajalikkusega. See aga rikub oluliselt maja välisilmet, sest aknad jäävad senisest fassaadist tunduvalt sissepoole.(foto 1.) Soomes leiti eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Lisasoojustuse tõttu tekivad akende juurde laiad põsed ja ka sokkel jääb fassaadist sissepoole. (Foto 1. ja 2.) Vana maja palksein on enamasti piisavalt paks ning probleeme ei ole sooja- vaid tuulepidavusega. Foto 1
siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust konstruktsioonielementide vastu kogu seina kõrguses, eriti siis, kui materjal on jäik. Sisepinna läheduses tekivad sel
Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust konstruktsioonielementide vastu kogu seina kõrguses, eriti siis, kui materjal on jäik
annaabi.ee 
