mäluseade, juhtseade ja sisend-väljundseadmed 1 kilobait on 1024 baiti A Programmifailid sisaldavad: korraldusi ehk käske arvutile Lauaarvuti korpuses asuvad: emaplaat, välismäluseadmed, toiteplokk ja teised olulised seadmed 2. Test Siiniks nimetatakse arvutiseadmete vahelist infoedastusteed Järgulisuseks nimetatakse bittide arvu, mida protsessor suudab üheaegselt töödelda Protsessori taktsageduseks nimetatakse taktide kordumise sagedust protsessoris Konveiermeetodi kasutamine mikroprotsessoris suurendab protsessori töökiirust Milline väide järgnevatest on õige? Püsimälu ROM on ette nähtud ainult lugemiseks Kaasaegsete arvutite vahemälu Level 2 cache asub mikroprotsessori sees Milline järgmistest arvutiosadest ei asu emaplaadil? Kõvaketas Sisemisteks nimetatakse siine, mis ühendavad emaplaati mingi välisseadme (näiteks kuvari) adapteriga
olema 600$). Esialgsete testide põhjal on K7 kiirus P 3 Xeonist (samal sagedusel) täisarvude töötluses kiirem umbes 10 %, ujukomaarvutustes aga koguni 35-40%. See on üllatav, kuna traditsiooniliselt on Inteli kloonid olnud ikka ujukomaarvutuste koha pealt nõrgemad. Cyrixi järgmine protsessor peaks olema Jalapeno, palju kiirem kui 6x86 ning 3d-üksusega. CPU-sse ehitatud 3d-üksus peaks eelteadete kohaselt koha kätte näitama kõigile senistele graafikakaartidele. Ka on taktsageduseks reklaamitud 600-800 Mhz, mis peakski olema selle protsessori jõudluse aluseks. Enne aga peaks turule tulema Jedi, mis täidaks vahe M II ja Jalapeno vahel. Jedi peaks olema sisuliselt täiustatud FPU- ga 6x86. Rise on veel üks uus firma, kes on valmis saanud oma protsessori. mP6 sobib Pentiumi emaplaatidele, kuid eeliseks vanemate protsessorite ees on protsessori erakordselt suur jõudlus ühe takti kohta (3 käsku täidetakse sõltumatult täisarvudega, ujukomaarvudega ja MMX-käskudega
neis vahetult üksteise järel V: 31 6) Kui kiiresti jõuab 20 järjestikusest sõnast koosnev info põhimälust vahemälusse, kui Aadressiinfo saatmine mälule võtab aega 2 takti Esimese sõna saame mälust siinile 7 taktiga Järjestikused sõnad saame mälust siinile 4 taktiga 1 takt(i) kulub veel sõna saatmiseks vahemälusse Kõik praegu loetavad sõnad on jagatud nelja mälumooduli vahel ja paiknevad neis vahetult üksteise järel. Mälu siini taktsageduseks on 100 MHz. V: 290 ns 7) Kui kiiresti (mitme taktiga) jõuab 12 järjestikusest sõnast koosnev info põhimälust vahemälusse, kui Aadressiinfo saatmine mälule võtab aega 2 takti Esimese sõna saame mälust siinile 7 taktiga Järjestikused sõnad saame mälust siinile 4 taktiga 2 takt(i) kulub veel sõna saatmiseks vahemälusse Kõik praegu loetavad sõnad on jagatud nelja mälumooduli vahel ja paiknevad neis vahetult üksteise järel V: 33
kui Aadressiinfo saatmine mälule võtab aega 1 takti Esimese sõna saame mälust siinile 8 taktiga Järjestikused sõnad saame mälust siinile 4 taktiga 1 takt(i) kulub veel sõna saatmiseks vahemälusse Kõik praegu loetavad sõnad on jagatud nelja mälumooduli vahel ja paiknevad neis vahetult üksteise järel. Mälu siini taktsageduseks on 200 MHz. Vastus esita nanosekundites! ■ Arvutame samamoodi välja taktid. Sõnu on moodulites 16/4=4. Kokku läheb seega 1+8+3*4+4*1=1+8+12+4=25. Seejärel jagame saadud taktid taktsagedusega ehk 25/200=0,125. Nanosekundite saamiseks korrutame selle tuhandega. Ehk 0,125*1000=125 ns. Vastus: 125 ns g
andmekaabel 1.5.5 Siinid Serial ATA toide Siiniks (bus) nimetatakse arvutisüsteemi osa, mis kannab edasi andmeid või toidet. Siini kül- ge võib samaaegselt olla ühendatud mitu seadet. Igal siinil on oma ühenduspesad, millesse seadmed füüsiliselt ühendatakse. Siini kõik seadmed peavad töötama samas taktis; takti- de arvu sekundis nimetatakse siini taktsageduseks (bus frequency). Igal siinil on oma kindel laius: mitu bitti suudetakse ühe takti jooksul siinist läbi lasta. Siini läbilaskevõimet ehk kii- rust (baiti sekundis, B/s) saab arvutada valemiga laius läbilaskevõime = · taktsagedus. 8 Tänapäevases arvutisüsteemis on mitu siini, tähtsamad on järgmised.