Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"taktsageduseks" - 5 õppematerjali

Mereakadeemia Informaatika 1-test
4
docx

Mereakadeemia Informaatika 1. test

mäluseade, juhtseade ja sisend-väljundseadmed 1 kilobait on 1024 baiti A Programmifailid sisaldavad: korraldusi ehk käske arvutile Lauaarvuti korpuses asuvad: emaplaat, välismäluseadmed, toiteplokk ja teised olulised seadmed 2. Test Siiniks nimetatakse arvutiseadmete vahelist infoedastusteed Järgulisuseks nimetatakse bittide arvu, mida protsessor suudab üheaegselt töödelda Protsessori taktsageduseks nimetatakse taktide kordumise sagedust protsessoris Konveiermeetodi kasutamine mikroprotsessoris suurendab protsessori töökiirust Milline väide järgnevatest on õige? Püsimälu ROM on ette nähtud ainult lugemiseks Kaasaegsete arvutite vahemälu Level 2 cache asub mikroprotsessori sees Milline järgmistest arvutiosadest ei asu emaplaadil? Kõvaketas Sisemisteks nimetatakse siine, mis ühendavad emaplaati mingi välisseadme (näiteks kuvari) adapteriga

Informaatika → Arvuti
20 allalaadimist
Arvutite protsessorid
9
doc

Arvutite protsessorid

olema 600$). Esialgsete testide põhjal on K7 kiirus P 3 Xeonist (samal sagedusel) täisarvude töötluses kiirem umbes 10 %, ujukomaarvutustes aga koguni 35-40%. See on üllatav, kuna traditsiooniliselt on Inteli kloonid olnud ikka ujukomaarvutuste koha pealt nõrgemad. Cyrixi järgmine protsessor peaks olema Jalapeno, palju kiirem kui 6x86 ning 3d-üksusega. CPU-sse ehitatud 3d-üksus peaks eelteadete kohaselt koha kätte näitama kõigile senistele graafikakaartidele. Ka on taktsageduseks reklaamitud 600-800 Mhz, mis peakski olema selle protsessori jõudluse aluseks. Enne aga peaks turule tulema Jedi, mis täidaks vahe M II ja Jalapeno vahel. Jedi peaks olema sisuliselt täiustatud FPU- ga 6x86. Rise on veel üks uus firma, kes on valmis saanud oma protsessori. mP6 sobib Pentiumi emaplaatidele, kuid eeliseks vanemate protsessorite ees on protsessori erakordselt suur jõudlus ühe takti kohta (3 käsku täidetakse sõltumatult täisarvudega, ujukomaarvudega ja MMX-käskudega

Informaatika → Informaatika
25 allalaadimist
Arvutiarhitektuuri testid
56
docx

Arvutiarhitektuuri testid

neis vahetult üksteise järel V: 31 6) Kui kiiresti jõuab 20 järjestikusest sõnast koosnev info põhimälust vahemälusse, kui Aadressiinfo saatmine mälule võtab aega 2 takti Esimese sõna saame mälust siinile 7 taktiga Järjestikused sõnad saame mälust siinile 4 taktiga 1 takt(i) kulub veel sõna saatmiseks vahemälusse Kõik praegu loetavad sõnad on jagatud nelja mälumooduli vahel ja paiknevad neis vahetult üksteise järel. Mälu siini taktsageduseks on 100 MHz. V: 290 ns 7) Kui kiiresti (mitme taktiga) jõuab 12 järjestikusest sõnast koosnev info põhimälust vahemälusse, kui Aadressiinfo saatmine mälule võtab aega 2 takti Esimese sõna saame mälust siinile 7 taktiga Järjestikused sõnad saame mälust siinile 4 taktiga 2 takt(i) kulub veel sõna saatmiseks vahemälusse Kõik praegu loetavad sõnad on jagatud nelja mälumooduli vahel ja paiknevad neis vahetult üksteise järel V: 33

Informaatika → Infoharidus
144 allalaadimist
Arvuti arhitektuur ja riistvara testide konspekt
72
pdf

Arvuti arhitektuur ja riistvara testide konspekt

kui  Aadressiinfo saatmine mälule võtab aega 1 takti  Esimese sõna saame mälust siinile 8 taktiga  Järjestikused sõnad saame mälust siinile 4 taktiga  1 takt(i) kulub veel sõna saatmiseks vahemälusse  Kõik praegu loetavad sõnad on jagatud nelja mälumooduli vahel ja  paiknevad neis vahetult üksteise järel.  Mälu siini taktsageduseks on 200 MHz.  Vastus esita nanosekundites!   ■ Arvutame samamoodi välja taktid. Sõnu on moodulites 16/4=4. Kokku  läheb seega 1+8+3*4+4*1=1+8+12+4=25. Seejärel jagame saadud taktid  taktsagedusega ehk 25/200=0,125. Nanosekundite saamiseks korrutame  selle tuhandega. Ehk 0,125*1000=125 ns.  Vastus: 125 ns  g

Informaatika → Arvuti arhitektuur
129 allalaadimist
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

andmekaabel 1.5.5 Siinid Serial ATA toide Siiniks (bus) nimetatakse arvutisüsteemi osa, mis kannab edasi andmeid või toidet. Siini kül- ge võib samaaegselt olla ühendatud mitu seadet. Igal siinil on oma ühenduspesad, millesse seadmed füüsiliselt ühendatakse. Siini kõik seadmed peavad töötama samas taktis; takti- de arvu sekundis nimetatakse siini taktsageduseks (bus frequency). Igal siinil on oma kindel laius: mitu bitti suudetakse ühe takti jooksul siinist läbi lasta. Siini läbilaskevõimet ehk kii- rust (baiti sekundis, B/s) saab arvutada valemiga laius läbilaskevõime = · taktsagedus. 8 Tänapäevases arvutisüsteemis on mitu siini, tähtsamad on järgmised.

Informaatika → Informaatika
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun