Eesti ajalugu 1939-1941
Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit. Uusmaasaajatele (senistele
amatameestele ja kehvikutele) jagatud juurdelõigete tulemusena tekkis hulk ebarentaableid
väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud.
Sotsialistlikest suurmajanditest said eestlastele esimestena tuttavaks sovhoosid, mis
oraniseeriti endise riigimõisate baasil. Alustati ettevalmistusi kolhooside rajamiseks: loodi
masina-taktorijaamu ja hobulaenutuspunkte; esimesed üheksa kolhoosi said ka teoks.
Massiliseks kollektiviseerimiseks ei tundnud nõukogude võim end siiski veel valmis olevat.
Üheks eelduseks kolhoseerimisel oli talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu
naeruväärselt madalate hindade abil.
Muutused kultuurivallas. Koheselt asuti teostama ka nõukogulikku kultuurirevolutsiooni.
Kooliprogramme täiendati mitemete kohustuslike õppeainetega: marksism-leninism, NSV
annaabi.ee 
