Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"taktilisus" - 3 õppematerjali

Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime
24
pdf

Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime

Polümeeri ahela struktuur  Mida liikuvam on ahel (külgrühmad on väikesed ning korrapäraselt asetatud) seda kiiremini, täielikumalt kristallub polümeer.  PTFE  Hargnemised takistavad ebaregulaarsuse tõttu kristallisatsiooni.  Mitmed polümeermaterjalid, nagu PVC, PMMA, PS, ei kristallu aga üldse ebaregulaarset asetuvate või suurte kõrvalrühmade tõttu.  Külgrühmade paiknemise regulaarsust iseloomustab taktilisus. Allikas: http://orgchem.ru/vrml/link24.htm Taktilisus  Isotaktiline ◦ paiknevad regulaarselt ühel pool peaahelat  Sündiotaktiline ◦ paiknevad vaheldumisi mõlemal pool peaahelat  Ataktiline ◦ kõrvalrühmade juhusliku asetuse korral  Ainult isotaktilised ja sündiotaktilised polümeerid võivad kristalliseeruda! Molekulidevaheliste sidemete energia  Molekulidevahelised jõud on seda suurem, mida

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
Arvestused 12-kl
11
doc

Arvestused 12. kl

Külgahelad vähendavad polümeerse materjali tihedust ning teevad ta pehmemaks. Paremate tehniliste omadustega polüeteeni saadakse pehmetes tingimustes Ziegleri-Natta katalüsaatorite abil. Protsess viiakse läbi rõhul 2 ­ 4 atm ning temperatuuril 50 ­ 75 oC. Saadava madalrõhu-polüeteeni molaarmass on 100 000 kuni 1 000 000, suurema tiheduse ning paljude teiste tehniliste omaduste poolest ületab see kõrgrõhu-polüeteeni. Polümeeriahela taktilisus määrab aine omadusi. Vaadeldud polümeere valmistatakse ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel. Selliseid polümeere nimetatakse homopolümeerideks. Saab ka polümeerida mitme erineva monomeeri 6 segu. Siis saadakse kopolümeerid. Kopolümeeri ahelas paiknevad vaheldumisi erinevad lülid sellises arvulises vahekorras, nagu neid polümerisatsiooniks võeti

Keemia → Keemia
143 allalaadimist
Toorotsessi analuusi naidisulesanded
21
pdf

Toorotsessi analuusi naidisulesanded

kus k on rõhutõusu aste kompressoris; k ­ õhu adiabaaditegur; R ­ õhu gaasitegur; T0· ­ õhutemperatuur kompressorisse sisenemisel; k ­ kompressori kasutegur (0,75...0,84); Vs st n × i ×a × z Gk ­ õhukulu sekundis (Gk= ) ; Vs ­ silindri töömaht m3; 60 s ­ õhutihedus enne silindrit kg/m3; t ­ silindri täiteaste; i ­ silindrite arv; a ­ läbipuhketegur; z ­ diiselmootori taktilisus. Kompressori poolt tarbitava võimsuse valemist võib järeldada: Mida kõrgem on õhutemperatuur kompressorisse sisenemisel T0· , seda suurem on kompressori tarbitav võimsus (sama rõhutõusu astme k korral kompressoris). Kui masinaruumi temperatuuri tõusuga tsüklilise kütuse hulka ja mootori pöördeid ei vähendata (n = const), tõuseb kompressori tarbitav võimsus ja muutuvad teised näitajad nagu: 1. Turbokompressori pöörete arvu ntk vähenemine 2

Mehaanika → Abimehanismid
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun