Eduard Oja - Kägu kukub (Kooriteose analüüs)
Mõlemad (taktid 12 ja 34) on üsna julged
(mezzofortes) ning kulmineeruvad sõnaga ,,kuku". Iga fraasi lõpus, enamasti kahe takti tagant,
toimuvad kiired hingamised. Tähelepanu oleks vaja pöörata aldi soolos oleva sõna ,,lindu"
rütmi õigesti laulmisele. Oluline on jälgida ka dünaamika muutusi, eriti bassi ja aldi soolos, et
neid oleks selgesti kuulda. Üleminekul B-ossa teeksin veidi pikema peatuse, mida nõuab ka
fermaat vormiosade vahelisel taktijoonel.
B-osa meeleolu on helge, südamlik ja laulev, muutudes järk-järgult jõulisemaks. Selles osas
on vaja jälgida, et saatehääled ei mataks soolosid, vastupidi, nad peaksid toetama ja täiustama
teineteist. Kahes viimases taktis on oluliseks märksõnaks dünaamika vastandumine. Osa lõpus
juhatan kaks viimast lööki ,,murtult" välja, et paremini edasi anda noodis olevaid rõhke ja
aeglustust.
C-osa juhatan ,,kahe peale", kuna see on parajalt kiire. Tuleks jälgida, et partiisid lauldaks