Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haaramist elimineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, maste järgneval.
inžektsioonloogikat – I2L Enamlevinud loogigaelemendi tüübiks ongi TTL Väljatransistoridel loogikaelemendid (CMOS). Neil on suur hargnemistegur, väike voolutarve, suur häirekindlus. Kõrgem toitepinge ja madalam sagedus. Tundlikud staatilise elektri suhtes. 66. Mis on triger? Triger (Flip-Flop) – mäluga loogiline seadeldis, mis on võimeline säilitama 1 bitt andmeid. Jagunemine: sünkroonsed (takteeritavad), asünkroonsed. Sünkroonsetel trigeritel toimub väljundi ümberlülitus taktiimpulsi saabudes, asünkroonsetel koheselt. On olemas: Asünkroonne RS-triger, Sünkroonne RS-triger, JK-trigerid ei oma määramatuse seisu, D-triger (delay - viivitus) – kasutatakse sagedusjaguritena, T-triger – loendussisendiga triger 67. Mis on register? Register – trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks, säilitamiseks ja väljaandmiseks. Iga biti salvestamiseks on vajalik eraldi triger. Rööbitise sisendiga ja väljundiga register – mäluregister. Register,
signaale nimetatakse neid töötlevate (analoog)seadmete järgi analoogsignaalideks. Mikroprotsessortehnika põhineb diskreet- ehk katkelistel signaalidel, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalid jagunevad impulss- ja arvsignaalideks. Impulss-signaalides kodeeritakse informatsiooni impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on amplituud (Ai ) ehk kõrgus, kestus (t i ) ehk laius, sagedus (fi ) või periood (τi ) ja faasinurk (ϕi ) ehk nihe taktiimpulsi suhtes. Nende nelja parameetri alusel tuntakse signaalide nelja impulssmodulatsiooni liiki: 1) amplituud-impulssmodulatsiooni (AIM), 2) laius-impulssmodulatsiooni (LIM), 3) sagedus-impulssmodulatsiooni (SIM) ja 4) faasi-impulssmodulatsioon (FIM), mille olemusest annab ülevaate joonis 1. Märkigem, et nende terminite asemel võib kasutada ka pulsiamplituudi-, pulsilaiuse-, pulsisageduse- ja pulsifaasimodulatsiooni mõisteid.
annaabi.ee 
