Suuline exam
juba protees alt ära keeratud, kui Aave õhkõrn kleit (vist Raimondi kingitus) tuba soojendanud reflektorist
tuld võttis. Raimond ei saanud midagi teha. "Eks isa oli elus kõiksugu asju näinud, aga see oli temalegi
liig."
Viimased aastad elas Kaugver oma Mustamäe korteris, kuhu sõbrad talle aegajalt viina käisid viimas.
Soomest saadud honorari eest oli Kaugverile Rootsis jubeda puust ja rauast Nõukogude monstrumi asemel
kaasaegne jalaprotees tehtud, aga ega ta ilma taksota väga liikuda armastanud.
Vaatamata viletsale tervisele polnud Raimond siiski murtud mees. Ta ei armastanud viriseda ega kaevata.
Uute aegade saabudes lasi Kaugver ennast Eesti Komiteesse valida, avaldas sahtlisse jäänud
noorusromaanid ning elas kaasa Lehtse maja sisseseadmisele. Ega ta kirjutamistki lõpetanud: mälestusteos
"Peotäis tolmu" ei jõudnudki enam kirjaniku eluajal ilmuda.
1990
annaabi.ee 
