Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
´mari´, baccata aga ´marju kandev´. Samalaadsed nimeversioonid on käibel ka soome keeles
(marjakuusi) ja vene keeles ( ).
Jugapuu mürgisus toetub laias laastus kolmele suurele sambale: alkaloidid (eeskätt taksiini
kompleks taksiin ja taksifülliin), glükosiidid (taksikatiin) ja eeterlikud õlid (jugapuuõli).
Ehkki loo nimitegelane hõlmab kõik kolm ühendirühma, tekitavad kõige rohkem probleeme
jugapuu alkaloidid. Okaste maksimaalne taksiinisisaldus on kuni 2%, seemnetel vahemikus
0,21%. Katsetega on tõestatud, et laboriloomadest pisiimetajatel (hiired-rotid) jääb taksiini
LD50 vahemikku 4,520 mg kehakaalu kilo kohta, kusjuures alkaloidide toime oleneb ka
manustamisviisist. LD50 on keskmine surmav annus, mis põhjustab poolte katseloomade
surma.
Imetajate tundlikkus jugapuu mürkide suhtes erineb liigiti suuresti, näiteks hobused,
kodusead ja lehmad on taksiini suhtes väga tundlikud, kuid põdrad, metskitsed ning jänesed