5) kus P lindi veojõud N; w takistustegur (w = 0,04 [1, lk. 76, tabel 85]); Q tootlikkus T/h, (Q = 600 T/h); v lindi kiirus m/s (v = 3 m/s [1, lk. 75, tabel 84]); q0 konveieri liikuvate osade kaal 1 m kohta kg/m, (q0 = 340 kg/m [1, lk. 76, tabel 87]); H tõstekõrgus m, (H = 5 m); kaldenurk ( = = 12°); m1; m2; m3; m4 takistustegurid (m1 = m2 = m3 = m4 = 1). 5 Asendades valemi (2.5) valemisse (2.4) saame maksimaalseks tõmbejõuks P e./ 6358 1,87 S&'( = = = 13666,1N e -1 ./ 1,87 - 1 Seega lindi varuteguriks saame i B #$ 3 2 115 10@ K= *K+ = = 50,49 S&'( 13666,1
18) Millest on sõltuv kolvi liikumise kiirus silindris. Kuidas toimub kolvi liikumise kiiruse reguleerimine. Silindris liikuva kolvi kiirus võrdub sisuliselt silindri vedelikuga täitumise kiirusega ehk vedeliku voolukiirusega silindris. Seega kolvi liikumise kiirus: v1 = q1/A1 Kolvi liikumis kiirust saab muuta drosseli abil. 19) Vedeliku voolamisel esinevad voolu takistuste liigid ja neist tingitud rõhukadu mõjutavad tegurid (voolureziim, takistustegurid, voolukiirus, torustiku ehitus, jne). Rõhukadusid esilekutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: - hõõrde- ehk lineaartakistused, - kohalikud takistused. Vedeliku voolureziimid: *Laminaarne e. Kihiline voolamine. *Turbulentne e. Keeriseline. 20) Kirjeldage, millised on voolava vedeliku mehaanilise energia vormid. Nende omavaheline seos. Energia vorme on kaks : kineetiline ja potentsiaalne energia. Voolava vedeliku rõhk on suurem toru nendes osades, kus vedeliku kiirus on
annaabi.ee 
