Alalisvooluahelad Mõõteandmed Jrk. Lüliti Pinge U Vool I R oommeeter R tester R takistussild R1 1 1 26 0,83 31,18 31,2 31,2 2 1 29 0,93 3 2 26 0,865 4 2 29 0,965 R amp 0,05 Ohm R voltmeeter 1000 Ohm R2 Lüliti Pinge U Vool I 1 1 26 0,072 355,9 355,6 355
ning multimeetriga (testriga). 2. Katseskeem 3. Kasutatud mõõteriistade parameetrid Voltmeeter: sisetakistuse väärtused mõõtepiirkond 7,5 V 83,3 mõõtepiirkond 15 V 166,7 Ampermeeter: sisetakistuste väärtused mõõtepiirkond 200 mA 1,3 mõõtepiirkond 100 mA 5 mõõtepiirkond 50 mA 20 4. Katsetulemused Tabel 1 Katsetulemused Jr Mõõ- Pinge U Vool I Takistussild Tester Lüliti k. detav [V] [mA] [] [] asend nr takisti C C C C C C C C 7,5/ 100/ 1 58,5 2,93 65 65 150 100
Teine täitevmootori mähis on pidevalt voolu all. Täitevmootor on mehhaaniliselt ühendatud selsüünanduriga SA. Selsüünandur on elektriliselt seotud teise selsüüniga, mida nimetatakse asimuutmootoriks. Asimuutmootor on mehaaniliselt seotud jälgivkeraga ja pöörab viimase tagasi tasakaaluasendisse. Kui takistussilla kõik takistused on võrdsed, puudub takistussilla diagonaalis ab vool ja täitevmootor seisab paigal. Kui laev muudab kurssi, pöördub koos laevaga jälgivkera ja takistussild läheb tasakaalust välja, sest takistused r1 ja r2 muutuvad. Pöördel paremale r2 ei muutu, sest jälgivkera elektroodile läheneb vurrkambri lai ekvaatorivöö. Takistus r1 aga suureneb, sest kaugus jälgivkera ja tundliku elemendi ekvaatorivöö vahel suureneb. Takistussilla diagonaalis ab hakkab voolama tasakaalustusvool, mis läbi võimendi antakse täitevmootori teisele mähisele. Täitevmootor hakkab pöörlema pöördele vastassuunas ja pöörab ka andurselsüüni
annaabi.ee 
