elektrivoolusi. See sõltub elektrijuhi omadusest mida nimetatakse takistuseks. Takistust kahe vooluahela punkti vahel, millel on potentsiaalide vahe U, määratakse voolutugevuse I kaudu. Takistuse ühik SI süsteemis on oom (Ω). Oom võrdub elektriahela niisuguse osa takistusega, mille otste vaheline pinge üks volt tekitab selles ahelaosas voolu tugevusega üks amper. Juhi materjali iseloomustav suurus on eritakistus. Eritakistus sõltub elektriväljast (E) takistusmaterjalis ja on pöördvõrdeline voolutihedusega materjalis. Peale juhi materjali sõltub juhi takistus juhi mõõtmetest. Ohmi seadus vooluahela osa kohta Ohmi seadus kogu vooluahela kohta (sisaldab vooluallikat) Juhtiv materjal allub Ohmi seadusele, kui selle materjali eritakistus on sellele rakendatud elektrivälja suurusest ja suunast sõltumatu. Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule’i-Lenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 16.Kirchoffi seadused. Kirchhoffi esimene seadus
suurusega elektrivoolusi. See sõltub elektrijuhi omadusest mida nimetatakse takistuseks. Takistust kahe vooluahela punkti vahel, millel on potentsiaalide vahe U, määratakse voolutugevuse I kaudu. Takistuse ühik SI süsteemis on oom (Ω). Oom võrdub elektriahela niisuguse osa takistusega, mille otste vaheline pinge üks volt tekitab selles ahelaosas voolu tugevusega üks amper. Juhi materjali iseloomustav suurus on eritakistus. Eritakistus sõltub elektriväljast (E) takistusmaterjalis ja on pöördvõrdeline voolutihedusega (δ) materjalis. ρ= ühik Ωm Materjalide eritakistused võivad erineda kordades. Näiteks hõbeda takistus temperatuuril 20°C võrdub 1,62* ja klaasil kuni Ωm Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse erijuhtivuseks δ= Elektrijuhtivuse ühik SI süsteemis on siimens ja erijuhtivuse ühik siimens meetri kohta