FONEETIKA konspekt
Võivad tekkida konsonandi lähedal, kui keele külgedele tekib ahtus ja õhuvoolus tekivad
turbulents ja hõõrdumine.
- Sibilant ehk sisihäälik
Sibilandid on tugevama müraga tekitatud kui lateraalfrikatiividel, mistõttu võidakse
öelda viimaste kohta ka mittesibilandid.
Afrikaat
Liikvida ehk sulahäälik
- Lateraal ehk külghäälik
- Tremulant ehk värihäälik
Õhuväljapääsu takistusaste on vahelduv. Seal vaheldub sulg-ahtus-sulg-ahtus. Vahel on
ahtus nii lai, et võib kuulda vokaalset osa. Keeletipp võib väriseda, näiteks eesti r-
hääliku puhul.
Tap ehk klopsuhäälik ja flap ehk puutehäälik
Tapi puhul keel puudutab kergelt suulage. Flapi puhul toimub liikuv suulae puudutus.
Poolvokaal
Õhu väljapääs suhteliselt vaba. Sarnanevad pigem vokaalidega. Hääldatakse eri kohtades. Nende
annaabi.ee 
