2. ALUSPINNAD JA ERINEVAD PAIGALDUSVIISID 2.1. PUIT- VÕI VINEERALUSPINNALE paigaldamisel võib kasutada kas ventileeritava aluspinnaga bituumenrullmaterjali(paigaldatakse gaasipõletiga) või tavalist bituumenrullmaterjali mis kinnitatakse alsupinna külge mehhaaniliselt tüüblitega ülekattekohtadest(vuugid keevitatakse gaasipõletiga). Bituumenliimi kasutamine puitaluspinna puhul ei ole soovitatav halbade nakkumisomaduste ja puidust eralduva niiskuse ventileerimise takistatuse tõttu. Puitlaudiseks võib kasutada min. 19 mm paksu "punnlauda" mis on naelutatud kandekonstruktsiooni külge(naelapead peavad olema "uputatud" et vältida bituumenkatte vigastamist). Vineertahvlid paevad olema niiskuskindlast vineerist või töödeldud niiskuskindlaks. Tahvlite vuukidesse peaks jätma ca 5 mm laiused paisumisvahed, kruvipead peavad olema "uputatud" et vältida bituumenkatte vigastamist. Kahekihilise bituumenkatte puhul paigaldatakse pealmine tavalisel keevitusmeetodil. 2.2
piirhälve on vähima piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. d p Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid). Moodul: m= = , p - samm, d - läbimõõt, z- hammaste arv Ist iseloomustab detailide omavahelise liikuvuse või liikumise takistatuse astet. Lõtkuga ist tekib, kui võlli mõõde on ava mõõtmest väiksem. z (Ülekandearv u on suurema ratta ja väiksema ratta hammaste arvude suhe u=zsuurem/zväiksem.) Pinguga ist tekib, kui võlli mõõde on ava mõõtmest suurem.
Tegelik mõõde on mõõtmise tulemus (s.h. viga). Näiteks liites oleval võllil ja aval on ühesugune nimimõõde. Tegelikult tuleb arvestada tolerantse. 46. Mis on mõõtme piirhälbed? Ülemine piirhälve on suurima piirmõõtme ja nimimõõtme algerbraline vahe; alumine piirhälve on vähima piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. 47. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid). Ist iseloomustab detailide omavahelise liikuvuse või liikumise takistatuse astet. 1) Lõtkuga ist tekib, kui võlli mõõde on ava mõõtmest väiksem. 2) Pinguga ist tekib, kui võlli mõõde on ava mõõtmest suurem. 3) Siirdeistu puhul oleneb lõtku või pingu tekkimine detailide tegelikest mõõtmetest. 1) + Ava tolerantsväli Võlli tolerantsväli - 2) Võlli tolerantsväli +
1. Kinnitumine Lühiajaline kinnitumine niiskele pinnale kinnitunud bakterirakud on võimelised mööda pinda liikuma, kas piilide või viburite abil. Samas, enamik selles etapis olevatest rakkudest võivad irduda pinnalt ning muutuda planktiliseks. Pinnaga esmase kontakti loomisel toimuvad geeniekspressioonis ulatuslikud muutused, mis kajastuvad bakteri fenotüübis. Näiteks Proteus mirabilis tunnetab pinnale kinnitumist viburi pöörlemise takistatuse kaudu (vibur on mehhanosensoriks). Seejärel vallandub rakus signaalikaskaad, mille tulemusena lühikeste ja väheste viburitega liikuvast peritrihhist areneb 20-40 korda pikem, mitmete kromosoomidega ning enam kui 50 korda viburirikkam, P. mirabilise voogav rakk. Sellised voogavad rakud hõivavad vaba pinna. Näiteks pärast esmast kinnitumist hõivavad Proteus mirabilise voogavad rakud meditsiinilise kateetri pinna. Pseudomonas aeruginosa morfoloogia muutub
annaabi.ee 
