Karl August Hindrey “Kaugekõne”
poolt. Kogu novelli aja ootasin ma, et keegi midagi ette võtaks ning minu rõõmuks
see nii laheneski. Mulle meeldis ka see loo juhtmõte, et kui mitte kuidagi muudmoodi
pole võimalik, siis kuidagi ikka saab. Need olukorrad on ju tuttavad, kus igasugune
paberimajandus või sotsiaalsed normid või positsioon sunnib inimesi käituma mingite
normide järgi isegi siis, kui keegi teine neist kinni ei pea. Tulemusi on samas vaja ja
pahatihti takerduvadki nad selle taha, et pole loodud vastavat pretsedenti. Politsei
peab järgima seaduserikkujaid seadust rikkumata jne. See lugu koertega oli ühtlasi
terve kogumiku peale minu lemmiknovell.
Novellid, mis teistega eriti kuidagi kooskõlas polnud, on "Hukatus Mälaril" ja "Ja oli
kunagi keegi". Esimese puhul tabas mind ootamatult võõras ümbrus ja võõramaised
tegelased ning loo üleüldine lihtne tegevuskäik. Mõte surmast ja sellest, keda see
annaabi.ee 
