tekkida olukord kus ajataju kaob. Kuid kui jututeema on ebahuvitav ning minul ei ole sellest midagi kaasa rääkida, siis aga tekib pinge ning soov sellest vestlusest põgeneda. Siit võib järeldada, et inimesed ning jututeemad on väga erinevad. Hindan end kui suhtlejat 5 EQ oskuse abil: Info edastamine mõistvalt- minu arvates saab informatsiooni mõistvalt edastada siis kui info on endale huvitav ning arusaadav, siis on ka kergem seda edastada, vastasel juhul võib aga tekkida takerdusi ning arusaamatusi tegelikust infost Konfliktide lahendamise oskus-üldjuhul ma ei lase konfliktidel tekkida, sest olen iseloomult sõbralik ning seltsiv inimene, leian et palju asju saab lahendada ka heal moel Võime teha koostööd-olen väga koostöövalmis ning vaatamata olukorrast püüan koostööd sujuvalt läbi viia Oskus hoida suhteid-see kõik oleneb ka teisest osapoolest, heade inimestega mulle meeldib suhelda ning kui minu vastu ollakse ka hea, siis kindlasti see suhe kestab
vestluse ineraktiivsele iseloomule üritavad vestlejad vastata võimalikult kiiresti Vestlustempo ülevalhoidmiseks toimub sõnumi planeerimine analoogselt suulise kõnega peaaegu samasuguselt teate transleerimisega. Kuna edasise teksti planeerimine võib nõuda rohkem aega kui plaaneeritud teksti transleerimine, tekivad produtseerimisele traditsiooniliselt suulisele kõnele eriomaseks peetud takerdused ehk prospektiivsed hesitatsioonid. Takerdusi väljendatakse jututoas tavaliselt mõttepunktidega. Mõttepunktidele lisatakse sageli üneeme- häälitus, millega suulises suhtluseses täidetakse kõnejärje hoidmiseks alateadlikult takerdusest tekkiv paus, nt tuttav na'gu on kyll aga... hmm... tqesti?. Jututoatekstides esinevad kõik suulise kõne levinumad partiklid ning ka nende protsentuaalne kasutussagedus on suulise kõnega erinev: levinumad artiklid on siis, nagu ning vat
Sündis jõuka juudi kaupmehe pojana Prahas, sai õigusteaduste doktoriks aastal 1906, töötas kindlustusametnikuna ja suri tuberkuloosi. Kafka saksakeelne looming on modernistliku kirjanduse nurgakivi. Tema teemadeks on inimese ahistatus ja tõelisuse seletamatu, painajalik loomus. Tüüpiline Kafka tegelaskuju satub ise seda põhjustamata või mõeldamatutel põhjustel ühte alandusse teise järel. Ebaõnn ja erinevad raskused moodustavad tema elu põhisisu. Talle korraldatakse takerdusi, teda painutatakse sõnadega, kõike, mida ta teeb või tegemata jätab, tõlgendatakse tema kahjuks. Ümbruskond nagu varitseks teda ja ootaks võimalust teda alla suruda ja piinata. Otsides oma kohta selles uues maailmas, jääb ta alaliseks kaotajaks, sest ei oska olla karm ega jultunud. Kirjutades kujutab Kafka väikese inimese ahistust nimetute ja kujutute võimukandjate meelevallas - kogemust, milles elab üha sagedamini tänapäeva inimene
annaabi.ee 
