Merleau Ponty
Nii nagu taju ei ole
ainult empiiriline või ainult intellektuaalne, pole ka inimese ihu puhtfüüsiline või
puhtpsühholoogiline. Kuna taju on individuaalne, kaob ära eristus õige ja vale
tajukogemuse vahel oma ,,Taju fenomenoloogias" toob Merleau-Ponty näitena Müller-
Lyer'i joonteparadoksi, milles võrdsete pikkustega jooned näivad ebavõrdsetena.
(Phenomenology of perception" 2005 pg 14) Merleau-Ponty järgi ei ole siinkohal
tegemist tajuveaga vaid tavalise nägemiskogemusega viimane ei eksi, sest isegi siis
kui me teame, et jooned on ühepikkused, ei näe me neid teisiti. Merleau-Ponty näib
teistest tajudest tõstvat kõrgemale nägemistaju, mis tekitab tunde, et inimesed, kes ei saa
näha, ei saa maailma tõeliselt kogeda. Samas on tegemist ikkagi kunstifilosoofiaga ja
kunst on eelkõige kujutav - tajutav silmale. Nägemismeelt analüüsib Merleau-Ponty
annaabi.ee 
