Shilha berberi keel
Araabia keele naissoo -a lõpp
asendatakse -t sufiksiga.
Eesti keeles on nimisõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ja arv. Käändeid on
eesti keeles neliteist ja grammatilisi arve kaks(ainsus ja mitmus). Lauses võivad
nimisõnad esineda aluse ja sihitisena, kuid ka määruse ja sihitistena. Nimisõnade
jaotusel kasutatakse ka alaliike: üldnimed ja alanimed. Üldnimed jaotatakse sisu
järgi:
1)abstraksed või konkreetsed asjad nt armastus vs mesilane. Vastanduvus toimub
tajutatavuse järgi.
2)elus või eluta nt kass vs tool
3)jaotavad ja jaotamatud nt vesi vs laud. Vastandus toimub sisu homogeensuse
alusel homogeense sisuga on jaotatavad ja mittehomogeense sisuga jaotamatud
sõnad. Neid on nimetatud ka aine- ja asjasõnadeks.
Asesõnad
Asesõnad jaotatakse kolme leeri: iseseisvad, suffiksiga ning otsene. Nendest
tuletatakse veel kaudne ning possessiv.
Iseseisvaid asesõnu kasutatakse rõhu tekitamiseks.
Joonis: asesõnad shilha keeles