Loodus ja ühiskond Looduse ja ühiskonna vastandumise lõpp Keskkonna probleemid on ühiskonna probleemid Arhitekti ökoloogiline checklist (J. Wines) Väiksemd ehitised Taaskasutatavad materjalid Keskkonnasäästlikult toodetud materjalid Üksnes kasvatatud metsa kasutamine ehituses Sadevee kogumine ja “halli vee” kasutamine Efektiivne energiakasutus Hoonete taaskasutamine Looduskeskkonna hoidmine Psühholoogilised lähtekohad Aisting on elementaarne meeleline lamus läbi tajuretseptorite, väljastpoolt tulev impulss Eetika- Esteetika Keskonnaeetika ja maakasutuse eetika Arhitekti eetika Kas arhitekt on tellija advokaat? Töökeskkond Mis on töökeskkond? Ettevõtlus – tööandjad ja palgatöötajad Sotsiaalsfäär – era kui riiiklik, elanikkkonna vananemine, töödtus vanaduse leevendamiseks Riigistruktuurid ja kohalik võim Kultuur Tööle jõudmine, transport Töökekskkonna uued suunad
motoorse mustri kohaselt ilma peaaju vahenduseta. Lihaste kokkutõmbumise põhijärjekord on sageli tsentraalse juhtimise all, liikumise detailides aga osaleb enamasti ka perifeerne lihaste kontroll. Lisaks üldise liikumismustri tsentraalsele ja/või perifeersele kontrollile vajab käitumine ka liigutuste jooksvat orienteerimist ümbritseva keskkonna suhtes. Selleks vajab organism keskkonnast mitmekülgset tagasisidet, mida ta hangib oma meeleelundite sensorrakkude (tajuretseptorite) abil. Seda tagasisidet nimetatakse sensoorseks informatsiooniks. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll: • põlverefleks, siidiliblika koorumine, konna viskumine putuka järele (jooksev sensoorne regulatsioon puudub) • hallhane munaveeretamiskäitumine (jooksev sensoorne regulatsioon esineb osaliselt) • saaklooma jälitamine, murdmaajooks (jooksev sensoorne regulatsioon väga oluline).
annaabi.ee 
