Epikuros
Eelnevast tulenevalt kirjeldab Epikuros nelja looduse poolt inimesele antud kaanonit. Esimene
on meeltetaju, mille hindamiseks kasutab Epikuros materialismi. Tõde ning tõeline on see,
mida me vahetult tajume oma meelte varal nende kaudu saadud pilt või kujutlus vastab
täielikult tajutava eseme olemusele. Ka need tajupildid, mis meie oma sisemuses kujunevad
ning esile kerkivad, on tõelised näiteks unenäokujutlused, fantaasialooming , ainsaks
erinevuseks välismaailmast saadavate tajupiltidega on see, et neil pole väljaspool meid
vastavat objekti, kuid see ei vähenda veel nende tõeväärtust. Ehk siis: kõik, mis ma tajun, on
tõeline ning reaalne. Teine kriteerium on meeltetajudest kujunenud sagedased kujutlused ehk
mõisted e prolepsised käsitlused, õiged arvamused, mõistmised või üldised, pidevad
kujutlused, mis meis esinevad kui sageli tajutu meenutused. Teisisõnu kindel mõiste teatud
kindla eseme kohta, olles alati tõeline