looduse tõeliselt olemusest õiget arusaama. Samas ei saa eitada sellise tööriista vajadust, kuid kuna endine tunnetustööriist( loogika) on olnud kõlbmatu, siis pakub see põhjuseid tööriista mittevajalikkuseks. Baconi arvates võib uueks tunnetustööriistaks olla mõtlemine, kuid selle rakendamiseks peab inimene andma end looduse võimu alla ning see omakorda piiraks mõtlemisvabadust. 2) Mõte peaks rajanema meelte tajumustel endil ehk mõtlemine ja meeled peaksid samastuma, mitte vastanduma. Mõtet ei tohi jätta iseenda hooleks, teda peab pidevalt juhtima nagu juhitakse masinat. 3) Kõik tajumused(meelelised ja mõttelised) lähtuvad inimese, mitte universumi analoogiast. Inimaru moonutab ning rikub asjade loomust kuna segab oma loomuse nende omasse. 4) Hõimuiidolid põhinevad hõimul ehk sool kui tervikul, koopaiidolid on aga inimindiviidi iidolid, kõik näevad looduse valgust erinevalt
teada saada, inimene saab viibida vaid teadmatuses. Sellest uskumusest õhutatuna lähevad selle järgijad paratamatult üle piiri, st minu arvates, et nende uuringud on liiga uuendusmeelsed ega lähtu tõest ja loodusprintsiipidest. 2) Mõte ei tohi rajaneda kellegi teise poolt väljamõeldud reeglil, seepärast tuleb nendest mõtte takistustest ehk iidolitest loobuda ja alustada mõttetööd otsast peale. Mõte peab rajanema meeltel ja tajumustel(empiristlikud vaated), millest mõistuse vahendusel(selle loomupärase liikumise abil) ehk induktsiooni abil tehakse teaduslikud järeldused. Mõttetööd tuleb mõistlikult suunata, st ei tohi toetuda juba olemasolevatele reeglitele, isegi kui kuulsamad filosoofid või paljud nendesse uskuvad(tugevamate väljavalimine obeliski teise kohta viimisel), vaid iga inimene peab oma mõtet loogika abil ise suunama.