Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Oma mahukates teostes on Jung loonud tervikliku mõttesüsteemi, mis osalt kasutab juba
teadaolevaid mõisteid ja ideid psühholoogiast, filosoofiast ning religiooniloost, kuid osalt loob
neid juurde või muudab tähendusvarjundit. Kuna Jung vaatleb kogu ontoloogiat psüühikast
otseselt sõltuvana, on tema poolt kasutatavate põhiterminite selgitus siinkohal hädavajalik,
mõistmaks tema teoloogiliste kontseptsioonide nagu hea ja kuri täpset konteksti. Lisaks
sõltuvuse tunnistamisele tajumisviisist on Jungile iseloomulik ka makro- (füüsilises kosmoses
toimuvate) ning mikroprotsesside (psüühikasiseste ja üksikindiviidi puudutavate) käsitlemine
võrdsetel alustel. Ta leiab samuti, et nende vahel on otsene analoogia. Inimpsüühika on tehtud
sama mudeli alusel, mis kosmos. Huvitaval kombel ennetab Jung poole sajandi võrra
füüsikateaduses välja töötatud fraktalite kontseptsiooni, mis näeb maailma sellisena, et
annaabi.ee 
