Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
siiski aluse ja sihitisena. Alaliigid:
1) üldnimed e apellatiivid (märgivad teatud objektide klassi, rühma). Need on kas laiema või
kitsama tähendusega üldistused.
2) pärisnimed e proopriumid (märgivad teatud klassi üksikesindajat, üht individuaalset asja
või olendit, on konkreetsed).
Üldnimed võib jagada sisu alusel:
1) abstraktsed ja konkreetsed sõnad (nt au vs aken). Vastandus toimub meelelise
tajutavuse/tajumatuse alusel;
2) elusat või elutut tähistavad sõnad (elus või elutu referentsiga), nt loom vs tool;
3) jaotatavad ja jaotamatud (loendatatavd/loendamatud) sõnad, vrd vesi vs laud. Vastandus
toimub siin sisu homogeensuse alusel homogeense sisuga on jaotatavad ja mittehomogeense
sisuga jaotamatud sõnad. Neid on nimetatud ka aine- ja asjasõnadeks. Põhiküsimus, mis selle
eristuse raames kerkib, on see, kas osa asjast on veel sama kui asi ise, st kas osa veest on vesi?
annaabi.ee 
