Lääne filosoofia
soovist kahelda asjades, mis tunduvad täiesti selged olevat. Filosoofias ei usuta
midagi ilma mõistuspäraste põhjendusteta. 2) mõtlemise järjekindlus.. 3) omaenese
seisukohtade läbinägemine.
Sokrates on parem kuulaja kui enamik teisi. Ühe tema teooria kohaselt on õppimine
meeldetuletamine. Tõeline teadmine- olulisi asju puudutav teadmine peitub inimeses
eneses. Seega on tõe leidmiseks vaja uurida iseend. Sokratesele huvi pakkuv
teadmine puudutas midagi muud kui välist tajumaailma; selle võis ta leida iseendast.
Teise filosoofilise lähenemisviisi järgi on teadmine hüve; õige mõistmine viib
paratamatult õige tegevuseni, neid kahte pole võimalik mõelda teineteisest eraldi.
Sokrates otsib peale tõe ja tarkuse ka hüvelist elu. Temas ühtivad teadmine ja
moraal.
Kõik, mida inimene peab tegema, on seega mõistuslikult selgitatav. Tõeline teadmine
ei ole lahus seda väljendavast tegevusest. Nii Sokrates kui Jeesus esindasid
humaansuse ideaali