Klassikaline saksa filosoofia
suhteline üldistus on küll. Vaatlused kinnitavad vaadeldavaid kogemusi; ei saa vaadelda kõiki
kogemusi ja leida universaalsust, paratamatust jne. selline teadus on puhas spekulatsioon, ja
seda ei saa olla.
Loogika vahendusel, formaalne loogika, Kui… Siis otsustus. Meil on alus ja tagajärg. Vormile
antakse sisu, kui kasutatakse konkreetses olukorras, siin on ka ajaline järgnevus. Selline
tähelepanelik on aga empiiriline. Subjektiivne tajudeseos muutub kogemuslauseks ehk peab
olema paratamatu ja üldkehtiv. Paratamtult eeldame, et põhjus on olemas; see eeldus on aga
kogemustest sõltumatu. Empiiriline uurimine eeldab eeldamist. Põhjuse mõttestruktuuri
loomine on aprioorne. Mehhanismi välja selgitamine nt soojuse põhjustamine, see rakendub
siis kõikidele kividele ehk on universaalne. Empiriiline reegel muutub nii seaduseks ja saab
rakenduda nähtuste puhul, mis on paratamtult samad. See ei kehti aga asja iseenda kohta.
annaabi.ee 
