Mõtlemine, eripedagoogika
täiustumise ning nendega mõttelises plaanis opereerimise. Just nii tekivadki kujutluspildid, mis järk-
järgult muutuvad paindlikumaks ja dünaamilisemaks (Strebeleva 2010: 8).
Mõtlemise arendus mõjutab oluliselt lapse kõnet: soodustab sõnade meeldejätmist ning põhiliste
kõnefunktsioonide (fikseeriva, tunnetustegevust teenindava, planeeriva funktsiooni) kujunemist ja
arengut (Strebeleva 2010: 8).
Mõtlemine areneb kahes sihis: 1) tajudelt kaemuslikule-praktilisele, sealt edasi kaemuslikule-
kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele, 2) tajudelt kaemuslikule-kujundilisele ja loogilisele
mõtlemisele. Mõlemad arengusuunad kulgevad rööbiti, kuigi esialgu eraldi ja neil on arengusuunale
omane spetsiifika ning eriline roll inimese tunnetustegevuse arengus (Strebeleva 2010:10).
1.2. Kuidas areneb lapse mõtlemine?
Esimesi mõtlemise ilminguid võib lapsel täheldada esimese eluaasta lõpus, teise alguses. Kui laps on
annaabi.ee 
