abil · Esineb ka leide, mis viitavad kalastamisele ja jahile · Asulad paiknesid koduloomadele ja maaviljelusele soodsas kohas · Asulapaiku iseloomusta õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud · Ühe oletuse järgi on arvatud, et on elatud mitmetes eripaikades(otsiti uusi paiku karjale ja põllharimisele) · Teine oletus, et kogukonnad olid jagunenud omaette elavateks peredeks · Nöörkeraamika kultuuri iseloomustavad mitmesugused matmiskombed · Kalmistu tajati asulatest väljapoole(küngastele) · Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse(külili kägarasendis ja mõlemad käes pea all) · Valmistati ka kivikalmeid · On arvatud ka, et surnu võis olla kinni seotud · Surnuid hakati kartma
· Preisimaalt saadetus abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti lõpuks alistada.Saarlased purustati kahe sõjakäiguga. Karistuseks tuli neil ehitada orsule uus linnus Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. Tulemused: · Saadi lahti Taani võimust. Müüdi Saksa ordule ja Saksa ordu andis selle valitseda oma Liivi harule.Liivi ordust sai kõige suurem maavaldaja Eesti alal. · Üha rohkem tajati mõisaid ja kasvasid talupoegade koormised. · Väikevasallide vaesumine. · Eestlased loobusid iseseisvumise mõttest. Vana-Liivimaa valitsemine Koosnes: · Tartu piiskopkond. Pealinn Tartu. Valitseja Tartu piiskop. · Saksa ordu Liivi haru valdus. Pealinn Võnnu. Valitseja ordumeister. · Saare-Lääne piiskopkond. Pealinn Haapsalu. Valitseja Saare-Lääne piiskop. · Riia peapiiskopkond Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks
annaabi.ee 
