ARISTOTELES:Nicomachose eetika I ja V
Seega on loogiline
arutlus kahesugune: üks osa valdab seda päriselt ja iseenesest ja teine osa justnagu kuuletub.
Vastavalt sellele jagunemisele saab ka loomutäiust piiritleda mõistlikkuse ja kommetega
seotuks. Tarkus, taiplikus ja mõistlikus kuuluvad mõistliku täiuse juurde, lahkemeelsus ja
tasakaalukus aga kombetäiuse juurde. Targast inimesest rääkides, ei räägi me tema
tasakaalukusest ja headusest vaid tema arukusest ja taiplikusest. Aristotelese inimhinge jaotust
mõistuslik-arutlevaks (dianoeetiliseks) ja kommetele rajanevaks (eetiliseks) on pannud aluse
inimesele iseloomulikule moraalipsühholoogiale,kus loogiliselt arutlev osa inimeses on
eraldatud emotsioonidel rajanevast osast ja kehaga seotud bioloogilistest tungidest.
V Raamat
Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad. Õiglus
on siin kasutusel kitsamas ja laiemas mõistes. Viimase puhul saab vaadelda inimestevahelisi